Olles TÜ ajakirjanike ja suhtekorraldajate maililistis on mul au aeg-ajalt saada praktikapakkumisi ja aina imestada, et neid edastav inimene ei oska elemtentaarselt saasta asjalikest kuulutustest eraldada. Näiteks täna saabus kuulutus, et mingi eraisikute kuulutuste portaal otsib ajakirjanikku.

No andke andeks, aga mis praktikat on oodata kohast, mis tegeleb erakuulutustega? Praktika peaks ikka eeldama, et minnakse pika traditsiooniga ja väljakujunenud ajalehte suvereporteriks vms, mitte alles alustavasse ning edule lootvasse netiportaali. Kõige armsam oli lause, et portaal võiks osta ka BNSilt uudiseid, kuid tahab anda võimaluse “ajakirjanikule.” (Loe: meil ei ole raha, mida BNSile maksta, kuid tasuta tööjõudu oleme nõus küll võtma).

Kas sellist “taset” tahab TÃœ reklaamida?

Mõnda aega online-meedias töötanuna olen täheldanud, et osad ajakirjanikud on salaja väga uhked, kui mingi info kas siis meili või telefoni teel saavad just nemad. “Näete, mul on allikabaas.” – tahaksid nad hüüda. Ja mõnigi kord nii on.

Enamus ajast on aga asjal väga vähe pistmist sellega, et keegi usaldaks oma info just talle ja rohkem sellega, et keegi on valinud välja tema kui nõrgima lüli. Kellegi, kes suure tõenäosusega mingit kommertsi sisaldavad info üles paneb, kuna tunneb end ainukesena teate saanuna erilisena.

Tark on see, kes seda ära kasutada oskab.

Muidugi on ka teisi variante. Tean näiteks üht asutust, kes lekitab nimme informatsiooni konkreetsele ajakirjanikule, eesmärgiga, et too sellest EI kirjutaks. “Kui infot niimoodi suunatakse, peab see olema jura,” on siis tüüpiline mõtteviis.

Eks tegelikult ei ole alati asjad nii mustvalged ja sõltuvad teemast ja juhtumist jne. Suhteliselt tihti aga just nii on.

airBaltic on selline ülimalt vahva ettevõte, mis kasutab reklaamivõtteid, mis ammu peaksid olema keelatud, kuid millegipärast töötavad ikkagi.
Juunis alustavad nad lende Tallinn-Stockholm liini. Vaatasin siis, mis hinnaga lennata on võimalik. Nähtavasti saab pileti Stockholmi 1 euroga ning tagasi ka 1 euroga.
Millegipärast saab aga neist kahest eurost saab kohe 138 eurot, kui juurde panna tülikad maksud, mis nähtavasti pole üldse airBalticuga seotud, sest hinnas ei kajastu.

Kaubandus-Tööstuskoda on koostamas lepingut, mis peaks reguleerima ettevõtjate hinnakujundust pärast eurole üleminekut. Lepingule allakirjutanu lubab lihtsalt öeldes, et ei tõsta euro varjus hindu ehk konverteerib kroonid eurodeks ametliku ülemineku kursiga ja mitte näiteks 1eur=10,10kr.

Muidugi on taoline leping täiesti vabatahtlik, kuna kellelegi seda ju peale sundida ei saa, mistõttu omab rohkem turunduslikku kui reaalset väärtust. Ettevõtjad saavad tarbijatele kuulutada, et nemad on ausad.

Muidugi rida küsimusi on veel lahtised. Näiteks, mis teha siis, kui turuolukord sunnib hinda tõstma just sel ajal? Kas lisatakse punkt, mille kohaselt see on siis lubatud? Kuidas sa selle ära tõestad?

Ãœks “Mida euro toob” konverentsil kõnelejatest tõi hea näite Soomest. Kui enne eurot maksis tass kohvi 2,5 marka, siis kaheksa aastaga sai sellest 2 eurot. “Ehk kui Tallinnas maksab tass kohvi 15 krooni, siis kaheksa aasta pärast maksata 90 krooni,” ütles ta näitlustades.

Eks tõsi on, et euro väikese hinnatõusu toob, kuid kas just kohe praegu. Nagu ütles Eesti eurole ülemineku koordinaator, on masu parim aeg eurole üleminekuks, kuna survet hindu tõsta ei ole. Konkureeritakse odavama hinnaga.

Mis krdi pärast on tarvis kajastada Tõehetke toolil istuvaid inimesi? Kui inimesi huvitab, las vaatavad seda telekast, ei ole vaja esilehte seepärast risustada. Parem las olla see möödunud nädala tagument suurelt…

Malcolm Lincoln on oma Sirensi videoga eriti odavalt hakkama saanud. Ma ei tea küll, palju selle hiigla suure pea tegemine maksma läks, kuid vaevalt, et lumes müttamine eriti kulukas oli. Äkki annaks kuidagi selle pea ka eurovisiooni jaoks külge monteerida?

Kui mõnikord pärast suurt pusimist avastad,  et oled ise loll, tuleb seda endale tunnistada ning viga ära parandada. Ei pea tingimata vabandust hakkama paluma, küll teised saavad aru.

Normann ei peaks muretsema, mida meediakanalid viimasel ajal kirjutavad, arvamusliidrid twitteris mõnitavad ja naised saunas räägivad. Inimestel on lühike mälu ja varsti ei mäleta keegi enam, et kuulsal näitlejal läks hetkeks meelest, kuhu ta tööle oli läinud..

Niimoodi mõtete kaupa blogida on väga mugav ja otstarbekas. Ühe postitusega saab öelda niipalju enam. Miks siis lihtsalt mitte säutsuda, küsite. Võib ka, aga siin pole tähemärgipiirangut ning lisaks: peeplaja ütles, et järjest ei tohi säutsuda, olevat spämmimine.

I´m going crazy trying to find a decent and cheap hotel or hostel in NYC and in Miami.
The plan is to buy tickets from Estravel and fly to those two cities in June. So far I have been searching from Expedia, cause it’s the most comfortable search engine. Allthough they could add some new features like buying a one-way ticket with a hotel. I also tried Hostelworld but their iPhone app kept crashing and website didn’t work. Don’t know if that’s an Apple thing or what..
For NYC the Chelsea Star Hotel has caught my eye and also the Royal Park and Jazz, but I have read that the last two are toiletlike places..
In Miami Newport Beachside and Grand Beach Hotel are on the list, but neither  is very cheap.
So if anyone reads this and knows of a good hotel, please let me know allright.

I have also this crazy idea that maybe some Estonian who lives in either of those cities and who is kind of an entrepreneur would be willing to talk to me about an article I would like to write.

Peab ütlema, et mul on hea meel võiduloo pärast. Kui mul poleks kahju olnud 10st kroonist, oleksin ise ka selle poolt hääletanud.

Lincolnile peaks aga kiiresti meediakoolitust andma, Saan aru, et videoDelfile intervjuud andes ei saagi tõsine olla, kuid nii lolli juttu ei tohiks ka võidujoovastuses rääkida.

Kokku helistati EestiLaulu hääletusvoorus 40 000 korda. St x10kr.

V huvitav, et need kümme laulu konkureerisid EASi rahale. Loodetavasti läheb siis SAl nende eksport hästi ning ML suudab palju palju plaate välismaale müüa.

Avandi ja Sepa aastavahetuse saade oli seekord halb, kuid see-eest tegid poisid kõik laulukonkursil tasa. “Me suitsu ei tee, me suitsu ei tee..”

Mu teine favoriit oli Mahavok ja Märten. Lennu lugu oli hea, kuid see ei olnud eurovisioonilugu.

Üldse ei imesta, et videokonverentsi andnud KerliKõiv maksimumpunktid teda matkinud Iirisele andis.

Kõige parem on seda filmi vaadata lastes temaatikal end kaasa viia. Ei ole tarvis iga hinna eest üritada vaadates välja mõelda, kuhu see meid viib. Tean, et paljud ei saa lubada, et filmitegijad nad üle kavaldavad ning veedavad filmi vihjeid otsides, lastes heal lool raisku minna.

DiCaprio on küll hea näitleja, aga millegipärast ei suuda ma teda kunagi tõsiselt võtta rollides, kus ta peaks mängima elukogenenud inimest. Ehk on liiga selgelt meeles tema pehme põsk Titanicus, mis alati nüüd uuemates karakterites välja paistab. Samamoodi, nagu ei suuda enam kunagi Elijah Woodi muudes rollides kui Frodo ette kujutada. Või Radcliffi kellegi teise kui Potterina.

Ma ei hakka filmitutvustust ümber kirjutama, kuna, frankly – its total bullshit. Välja mõeldud selleks, et kellelgi ei tuleks pähegi kahelda selle reaalsuses, mis lõpuks täielikult ümber lükatakse. Sellega seoses peab ütlema, et lõpp on ebaloogiline, kui näete, mõistate äkki ise ka. Kui mitte kohe, siis varem või hiljem. Aga see ei sega, sest lugu ise on hea ning viib kaasa.

Ütlen juba alustuseks ära, et soovitan kõigil, kes ei karda filme, mis pole inglise keeles, seda linateost vaadata. Ega see 8,1 punkti 10st IMDBs niisama saanud ole.

Film räägib noorest araablasest, kes kuue aastaga Prantsuse vanglas väikest viisi narkoparuniks tõuseb. Võib öelda, et naaseb vanglast igati rehabiliteeritud ja intelligentse indiviidina, kel on kätt ja mõistust eraettevõtlusele, arvestades, et sinna minnes ei osanud ta lugeda ja kirjutada.

Film on küll ebatavaliselt pikk, kuid ei teki tunnet, et see veniks ja et tegijad oleksid pidanud osad stseenid ära jätma. Isegi suhteliselt ebaselged kohad, mis keset tegevust topitud, lisavad omapära.

Klassikaline ära_hammusta_kätt_mis_sind_toidab vastand.  Korsiklaste maffiooso võtab “lollaka musta araablase, kes vaid munadega mõelda oskab” sunniviisiliselt oma kaitse alla. Selle hind on aga kaasvangi mõrv. Ilmselgelt elu hammasrataste vahele jäänud poiss ei ole loll nagu teda algselt esitletakse ning õpib ajapikku osavalt inimestega manipuleerima. Kuut aastat vanlgas ilmestab suurepäraselt filmi lõpp, mil 50 frangiga vanglasse läinud mässajat saadavad luksusautodega alluvate kari.