juuli 22
Kas blogijad on tõesti muutumas ajakirjanikeks?
Lugesin täna hommikul Gerd Tarandi blogist, et Viljandi Folgile on akrediteeritud 4-5 blogijat. Neile, kes ei tea, siis see tähendab, et saad tasuta sisse, et üritust kajastada.
Siiamaani on minu meelest taolist privileegi lubatud vaid reaalsetele ajakirjanikele, kes kuuluvad mingi meediaväljaande koosseisu. Eelkõige mõeldud fotograafidele suurürituste kajastamiseks.
Kas folgi blogijate akrediteerimine tähendab, et blogijad on muutumas ajakirjanikeks?
Mõnes mõttes võib see ju tõsi olla. Kajastab ju blogijagi üritust, mis ongi ühe ajakirjaniku/fotograafi mõte. Vahe seisneb ainult kanalis ning lugejate arvus.
Teises mõttes aga see nii ei ole. Kui blogija kirjutab ainult enda lõbuks ning lugejate suurenevast arvust saadava kaifi heaks, lubades endale piiramatut vabadust, siis ajakirjanikul lasub tunduvalt suurem vastutus. Esindab tema siiski kindla maine kujundanud organisatsiooni, millest sõltub palju enamat kui blogspot.com või wordpress.com lõpulise aadressiga blogija mölast.
Ajakirjanik peab kontrollima fakte ja ütlusi, samas kus blogija võib kirjutada, mida tahab. Ainuke sarnasus on ehk oma enda muljete edastamine, mida üritavad mõlemad teha vastavalt oma oskustele.
Ma ei tea, kes on need blogijad, kes folgile tasuta lubati, kuid ma eeldan, et nende ĂĽlesanne on rohkem turunduslikku laadi, st ĂĽritusele positiivse kajastuse andmine.
Kui mõni akrediteeringu saanu tahab vastu vaielda ning tõestada, et eksin, siis palun. Olen mina ka ainult inimene. Kuid jään siiski seisukoha juurde, et blogijad valiti selle järgi, kui väga neile folk meeldib ning kui positiivset kajastust neilt saada võib.
12 comments12 Comments so far
Leave a comment
Ma ei ole ise akrediteerunud, kĂĽll aga akrediteerinud – ĂĽhel Simepl Sessionil oli meil lisaks ajakirjanikele akrediteeritud tookord lausa kĂĽmme blogijat. Kandideerijadi oli veel umbes kĂĽmme korda rohkem
Valisime nad aga mitte selle järgi, kui väga neile BMX või rulavärk meeldib, vaid kui huvitavalt on nad oma senises blogis maailma asju lahanud. Nii et pundis oli igasuguseid vahvaid tegelasi ja kajastused tulid üritusest kah seinast seina.
Ma arvan ka, et inimene, kellele folk või BMX ĂĽldse ei meeldi, seda akrediteeringut ĂĽldse ei taotlegi. KĂĽll aga võib taotleda see, kes asjast midagi ei tea, aga lihtsalt uudishimulik on, ja siis kohapeal pettub. See risk muidugi on, aga ma ei suudakski seda riskina käsitleda – no kirjutab, et käisin kohal ja mingi arusaamatu jama oli tema jaoks, no las siis kirjutab – niikuinii on ka pileti ostnud publiku hulgas samasuguseid, olgu neil siis äratundmisrõõm
Simpel Sessioni puhul küll selliseid täiesti negatiivseid kajastusi ei tulnudki, ka esmakordsed nägijad ja mitte just ekstreemspordi tüüpi inimesed kirjutasid pigem nii, et oli huvitav näha ja kogeda maailma, millest enne aimugi polnud ja millega ilmselt ka hiljem kokku ei puutu.
Samuti on blogijaid akrediteerinud PÖFF, ja minu meelest samuti päris edukalt.
Hei!
Akrediteeringut taotledes ei küsimud minu käest keegi, et kas mulle folk meeldib või võtan ma kaasa paari kõrvatroppe. Lubasin akrediteerimisvormil vaid, et kirjutan üritusest ülevaate.
Kui väga aus olla, siis minu jaoks on see esimene võimalus folgil olla (eelnevatel aastatel olen alati välismaal või mõnel tööüritusel olnud).
Milleks akrediteering? Just nimelt selle sama küsimuse tõttu, et kas blogijad on muutumas ajakirjanikeks. Mina leian, et on küll. Olen selle küsimuse ka põhjalikumalt käsitlusele võtnud siin: http://www.gerdtarand.eu/arhiiv/3494.
Jälgime, vaatame tulemusi;)
kui blogija läheb üritust vaatama ja sellest midagi hiljem ka kirjutab kokku. eeldaks ise, et see sisaldaks lihtsalt jutule, et oli tore üritus ka midagi enamat. ehk siis põhjendust oma väidetele.
ma eelistaks vast olla blogija seal, kes läbi klöpsude annaks muljeid edasi. kirjutada on tore, kuid teinekord maksab fotomaterjal rohkem kui 2 a4 pikkust teksti, mida enamus ei viitsi lugeda lõpuni.
[...] Blogirull Gerd Tarand RSS Folgile on ajakirjanike-fotograafide seas akrediteeritud 4-5 blogijat Folgile on ajakirjanike-fotograafide seas akrediteeritud 4-5 blogijat Folk algab. Homme algab. Ilmselt olen kohal. Loodetavasti kõigil päevadel. Kui mitte kohapealt, siis kirjutan elamustest siinsamas, päevakaupa, pealinna tagasi jõudes. Kahju on sellest, et endal pole endiselt normaalset fotokat millega pilti teha. Aga see selleks. Aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada. Tahtsin hoopis esile tõsta, et folk on edumeelne. Suure hulga muude kirjameeste ja päevapiltnike seas on folgile akrediteeritud ka tsirka 4-5 blogijat (st akrediteeritudki blogijana, mitte näiteks Postimehe reporterina). Festivali pressipealik Katre Ratassepp pakkus eile hilisõhtul, et nende vähesus on tingitud sellest, et seda võimalust aktiivselt ise välja ei hõigatud. Võimalik. Üks neist viiest blogijast olen mina ise. Keegi tunnistab ausalt üles, et on ülejäänute seas? Ehk tasuks kohapeal tervitadagi. Edit: Eesti Ekspress, samal teemal. Edit: Gert Hankewitz, seotud teemal. [...]
Ma ei usu, et ükski üritusekorraldaja oleks nii loll, et jagaks akdrediteeringuid selle järgi, kellelt on positiivset kajastust oodata. See oleks ülim rumalus mitmel põhjusel.
Esiteks: millest muust sa õpid, kui mitte negatiivsetest kajastustest, mis ära märgivad, mis oleks võinud olla teist moodi ja mis mitte? Teiseks: iga vähegi vastutustundlik blogija ja muu kirjamees ei võtakski vast tasuta pääset vastu, kui tal KĂ„STAKSE sellest positiivselt kirjutada. Lollus ju. Aga noh, ju on igasuguseid – ja loodetavasti tunnevad akrediteeringute jagajad ära, millised on terad ja millised sõklad.
Mina olen käinud folgil nii ajakirjanikuna, eraisikuna ja lähen nĂĽĂĽd siis blogijana. Blogimine annab teistsuguse vabaduse ĂĽritust kajastada – ilmselt ei lähe ma tegema esinejatega intervjuusid, mida nõudis mõneti ajalehevorm (ehk siis ajalehevorm eeldab rohkemat kui ainult muljeid stiilis “oli tore, vihma sadas harva”). Ma olen kindel, et ka Gert kirjutab oma muljeid ĂĽles erudeeritud ja laia silmaringiga inimese kombel, mitte ei hakka ĂĽritust mõtlematult ĂĽlistama lihtsalt suurest tänutundest, et sai tasuta kontserte nautida. Ja ilmselt seda eeldavad ka folgi korraldajad ja akrediteeringute andjad.
Ja lisan siin veel, et ühe osana oma seekordsest blogija-akrediteeringust anname välja ka Blogilehe folgi erinumbri. Jah, tuhatkond lugejat ei ole kuidagi võrreldav paarikümne tuhande ajalehelugejaga, aga ma arvan, et tühja tööd ei tee ikkagi.
Jah, muidugi – ikka Gerd, mitte Gert. Vabandust.
Gert täitsa sobis alguses.
Negatiivne kajastus on küll hea, kuid mu meelest üldjuhul siis, kui see su enda teada jääb. Kui negatiivselt kirjutab laia lugejaskonnaga blogija, võivad lugejad sellest õppust võtta.
Kui tead negatiivset vaid ise, saad selle ise kahjudeta kõrva taha panna.
Aga see on tõsi, et on inimesi, kes käsu peale positiivselt kirjutada, minemata jätavad, kuid “käsk” võib tulla mitmes vormis. Saab mõjutada ka teist moodi, olgu siis eriline tähelepanu või muud hĂĽved.
Tõenäoliselt olen ise liialt paranoiline, tänud ÄPle, kes mind hästi välja õpetas
Vastavat arutelu käiakse ka nn Duures Ilmas, New Yorkis.
PĂ–FF oli esimene. just for the record.
Ă•ige on, et too akrediteering on tagatud laiematele kirjutajate ringile kui pelgalt ajalehekirjuritele.
Ma loodan, et Gerd saab EAL-i liikmeks. Vorm s.t kasvõi blogija ei saa olla aluseks, et väita, et keegi on vastutustundlik sõnumiedastaja või keegi pole…
[...] välismaalt vol 1 Blogijad vs ajakirjanikud // Lugusid välismaalt vol 1 Larko viskas Gert Hankewitz-i veebipäeviku kommentaariumisse lingi loole blogijate võitlusest New Yorgi politseiga. Läheb teemasse, vahendan [...]
Iseendast huvitav teema. Tegelikult Eestis on ainult näpuotsaga neid üritusi, kuhu ligipääsemiseks on tingimata vaja ajakirjandusväljaande poolt akrediteeringut. Kõige rangemalt on reguleeritud tähtsate väliskülaliste visiidid. Ühelegi kontserdile ma pole kunagi akrediteeritud olnud, sestap ei oska kogemusi jagada. Kuid Eestis on kindlasti oluliselt palju vähem taolisi reegleid, kui suuremates riikides. Valges Majas nt seletati, et seebikaga pilte teha ei tohi, peegelkaameraga aga palun.
Flickris olen muidu tähele pannud taolisi kaarte http://www.flickr.com/photos/onildo_lima/3260768119/ , huvitav kas mõni blogija fotograaf saaks Eestis sellega kusagile eksklusiivsemaid pilte tegema.